EPL: Riku kas või valimissedel
6. Feb, 2007 | ivar |Säärase yleskutsega esines Eesti Päevalehe veergudel EPLi uus arvamustoimetaja Liisa Past. Mind huvitab, miks ta seda tegi.
Kodaniku kaugenemine riigist, vähene huvi riigi juhtimise vastu ning madal valimisaktiivsus on teemad, millest ei räägita mitte ainult Eestis. Probleem esineb veel tugevamini Lääne-Euroopas ja ka seal valutavad aktiivsemad yhiskonnaliikmed selle yle oma pead.
Pr Pasti arvates ei ole valimata jätmine mitte seisukohavõtt, vaid see on laiskus, lohakus või hoolimatus ja inimene, kes soovib demonstreerida oma pettumust valikuvõimaluste ja valimissysteemi vastu, peaks hoopis rikkuma valimissedeli, kirjutades sinna peale nt mõne luuletuse, poliitilise deklaratsiooni või tervituse sedelite lugejaile.
Tõsi - massiline hääletussedelite rikkumine tõmbaks tõenäoliselt nii riigijuhtide, rahva kui ka (ka välis)meedia tähelepanu, aga mida see annaks? Mis on see probleem, millele on vaja nii hädasti tähelepanu juhtida? See, et inimesed ei tunne vajadust aktiivselt sekkuda riigi juhtimisse näitab, et nad on sellega yldjoontes rahul.
Ma ei pea siinkohal silmas virisemist või kriitikat väikeste, sisuliselt ebaoluliste asjade või otsuste yle, vaid ma mõtlen yldist, põhimõttelist riigijuhtimist - Eestis ei ole diktatuuri, elu paraneb ja palgad tõusevad olenemata sellest, mis partei kontrollib Valitsust.
Kui säärased põhiasjad on paigas, on loomulik, et kodaniku huvi riigi juhtimisse valimiste kaudu sekkuda väheneb, kuna ta tunneb, et ykski võimalikest valimiste võitjatest, ei teeks kardinaalseid halbu otsuseid või ei viiks riiki kõrvale praeguselt toimivalt kursilt.
Valivad need, kes tunnevad enda seotust mõne väiksema punktiga nagu nt ettevõtte tulumaks või lastetoetus.
Selle asemel, et näha madalas valimisaktiivsuses märki sellest, et meie riigijuhid on tasemel ja olemata oma erakondlikust kuuluvusest mõistliku ja stabiilse programmiga, tõstatakse probleem ja kutsutakse inimesi ylesse protestima ja tähelapanu tõmabama asjadele, mis ei vaja mingit valgustamist.
Mida annaks meile näiteks CNNi uudis, mis räägib Eesti Vabariigis valimistel massilise sedelite rikkumisega protesteerivate hääletajate kohta? Ainult halba kajastust, kui probleemi tegelikult ei olegi.
Need, kes sedeleid rikuks, oleks needsamad inimesed, keda nende huvi või sisemine aktiivsus niikuinii valima viiks ja sedeleid rikkudes tõmbaks nad tegeliku valmisaktiivsuse veel rohkem alla.
Need kellel pole valimiste võitjast sooja ega kylma, ei tule niikuinii millegi vastu protestima, kuna neil ei ole mingit kibestumust, mida välja valada, vaid nad elavad oma elu rõõmsalt edasi, teades, et keegi ei tule seda nt riigipöördega rikkuma. Kui oleks alust arvata, et mõni erakond kavatseb kehtestada tõesti kahjulikke seadusi, siis tõuseks ka valimisaktiivsus ja hääletajad annaks oma toetuse mõnele teisele parteile.
Oluline on võimalus valida. Seni kuni see võimalus on olemas, sellega arvestatakse ja see ei lase kellelgi viia riiki suunda, mis oleks ehk kursimuutjale kasulik aga rahvaenamikule kahjulik. Mahahääletamisvõimalus ise distsiplineerib. Seni kuni säärase sekkumise järgi puudub vajadus, pole tarvis seda ka teha.
Veel vähem on vaja selle pärast, et rahvas valida ei viitsi, mingit skandaali teha. Madal valimisaktiivsus näitab lihtsalt, et riigis on põhiasjad korras ja inimesed keskenduvad normaalsele elule, mille võimaldamine ongi riigi põhiylesanne.
Eile kirjutasin ma Hannes Rummu poolt samuti EPLis välja öeldud mõttest hakata riigitoetusel valminud objekte vastavate siltidega tähistama ja arvasin, et see, kui riigi toel teid ja koole ehitatakse, ongi asjade normaalne kulg ja see ei vaja lisamyra abil täiendavat välja toomist.
Praegune probleem on sarnane - asjade normaalset toimimist valgustatakse kui mingit imelikku nähtust, anomaaliat ja yritatakse kära abil tõmmata tähelepanu asjadele, mis on tegelikult korras. Asjad, mis toimivad võiks ju rahule jätta, rõõmustage parem, et Eesti yhiskond on jälle millegi poolest Lääne-Euroopale järgi jõudnud - ehk võtke madalat valimisaktiivsust kui positiivset arengunäitajat.
Liisa Past - Riku kas või valimissedel (EPL)
[http://epl.ee/arvamus/372942]
3 Responses to “EPL: Riku kas või valimissedel”
By Xipe Totec on Feb 6, 2007 | Reply
Mõtlesin alguses midagi seletama hakata, kuid edasi lugedes jõudsin otsusele, et sa ajad küllalt mõistlikku juttu.
By Tiiu on Feb 6, 2007 | Reply
Euroopale järele jõudmine pole mingi privileeg või õnn või ihaldusväärne eesmärk. Ma elan ammu paremini kui keskmine eurooplane. Õnnelik saab olla
muuseas ilma välist hiilgust omamata.
By ivar on Feb 6, 2007 | Reply
See kysimus näitab, et yhiskond on stabiile (nagu Lääne-Euroopas) ja seda pean ma tahes tahtmata heaks asjaks.
Välise hiilguse osas olen suga täiesti nõus. seda - ajavadki taga rohkem need, kes muretsevad, et valimaskäijate protsent liiga väike on.