Hommikused lehed

Ma ei ole Tallinna börsil igapäevane kylaline

Kuna mulle täna veel lehte postkasti toodud ei ole, pean ma millestki muust kirjutama. Ainuke asi, mis hommikul mu postkastist vastu vaatas, oli Väärtpaberikeskuse kontoväljavõte eelmise aasta kohta.

Eelmisel aastal huvitusin ma esmakordselt tõsisemalt investeerimisest ja asusin pikemalt jälgima Saku Õlletehase aktsiat (SKU1T), arvates, et see on yks tugev loom ja, et ma tahaks teda soetada kui aga väike langus tekib.
Langust ei tekkinud. Mõned korrad ma isegi mõtlesin, et muidu ostaks kohe, aga asi on liiga kaua tõusnud, nyyd peab parandus tulema. Ei tulnud. Niisiis otsustasin ma aasta lõpus proovi pärast osta ja veenduda, et kyll ta peale minu ostu langema hakkab. Ei hakanud.

Minu varasem kogemus väärtpaberitega piirdus seni mõningaste fondidega susserdamise ja teise ning kolmanda pensionisambaga liitumisega. Aktsiate alal olid mu senised teadmised puhtalt teoreetilised, omandatud paari investeerimisalase raamatu läbi lugemisega ning LHV ja veel mõne välismaise investeerimislehe õpetustes ning foorumites tuulates.
Esimese tehinguga ma suurt riski võtta ei tahtnud. Ostsin 20 aktsiat hinnaga 13,50 EUR ja eesmärk oli neist võimaliku lyhiajalise tõusuga kasumit teenida. Kuna kogus oli väike ja tegu oli ikkagi esimese vasikaga olin ma nõus aktsepteerima ka raha kaotust: see natuke yle 4000 krooni pole ju mingi yletamatu summa + Saku on firma, millest osa ma olen rõõmsalt nõus omama ka siis, kui aktsiahind mulle realiseerimata kahjumit näitab. Ma lihtsalt ei myyks oma aktsiaid.

Väike tõus, mida ma olin oodanud, tuligi - olin ostnud lyhiajalise languse ajal ning arvestasin sellele järgneva tõusuga (vaatasin varasemat graafikut ja tuletasin välja seaduspära - seda nimetavad nad tehniliseks analyysiks). Tõus, mida ma olin oodanud, viis aktsia 14euro peale. Seal ma myya ei tahtnud, kuna tehingutasud oleksid põhimõtteliselt kogu mu kasumi peapeale keeranud, selle asemel rõõmustasin ma täitunud ennustuse yle ja otsustasin jääda aktsionäriks:)

Järmine kord tekkis mul myygikihk 15 euro juures, aga siis meenutasin ma möödunud sajandi suure börsigeeniuse Jesse Livermore`i õpetust, mis ytles, et kasum realiseeritakse langusel ning lihtsalt tõusu ajal myymine toob tihti kaasa selle, et myyja kasum jääb väiksemaks kui ta võinuks olla. Ja tal oli väga õigus, sest aktsia rallis peale seda väga kiiresti 16 euro peale.
Järgmine kord tahtsin ma myya 16 euro juures, aga samadel kaalutlustel, kui eelmine kord, otsustasin ma ka siis myymata jätta. Siiski võtsin ma vastu otsuse languse algades kasumi välja võtta, kuna palju on kõneldud peatsest korrektsioonist Tallinna börsil ning ma tahaks oma esimese aktsiatehingu juba puhtalt symboolsetel põhjustel kasumis lõpetada.

Eilne päev tõi kaasa väikese õhtuse languse. Selle peale ma ei reageerinud, vaid otsustasin vaadata, mis juhtub täna hommikul. Kuna tänane hommik algas samuti langusega ja vahepeal yle 16 euro maksnud aktsia hind langes EUR15.30 peale otsustasin ma myya. Sellel ajal, kui ma myygikorraldust sisestasin, jõudis hind juba natuke tõusta ja 15.90EUR juures õnnestus mul myya 15.41 (väiksem hind on tingitud ostu-myygi hinna vahest, mille teie internetipank teile ysna kiiresti selgeks teeb).

Niisiis õnnestus mul osta 20 aktsiat hinnaga 13.50 ja myya nad hinnaga 15.41EUR. Protsentides päris muljetavaldav tõus, aga 20*1,91*15,6466 = 597kr70s. Sellest läheb maha 100krooni tehingutasusid (50 ost ja 50 myyk) ning tulumaks 22%, mis jätab kasumiks 388 krooni.

Umbes yhe kuu pikkuse paigutuse kohta ei ole see ju iseenesest paha, aga see näitab ysna ilmekalt, et väikeste summadega aktsiatesse investeerimine ei tasu ära - tehingutasud söövad lihtsalt kasumi ära. Ega nad ilmaasjata räägi, et alla 10 000kr paigutada pole mõtet.

Oluliseks pean ma kogu selle asja juures tegelikult seda, mis tunde mulle endale jättis neid graafikuid vaadata, teades, et mul endal on asja juures huvid mängus. Niisama tagantjärele graafikuid jälgides on lihtne mõelda, et see või teine syndmus oli ju ette näha, ja ka kõrvalt vaadates, kui endal huvisid mängus ei ole, on ysna mugav ennustada selle või teise aktsia edasist käekäiku nii graafiku kui tulemuste alusel.
Hoopis teine tunne tekib, kui enda raha on mängus. Siis hakkab vasaku õla peal yks sell sulle “Myy!” ytlema ja parema õla peal teine “Osta” karjuma. Ja selleks, et neutraalseks ja objektiivseks jääda, tuleb juba natuke pingutada ning meenutada mis tunne oli siis, kui sa veel seotud ei olnud (Teinekord päris tõhus trikk, kui tunned, et su emotsioonid kas mõjutavad või võivad mõjutada su käitumist).
Arvan, et see on päris hea kogemus, niimoodi eksperimendi korras natuke börsil tegutseda - vähemalt sain ma teada, kuidas mu mõttemudelid antud olukorras muutuvad ning ma tean, mis tunne mul tegelikult säärases olukorras viibida on. Mine tea, sellest võib kunagi kasugi tõusta.

P.S. Selle väikse jutu rääkisin ma teile põhiliselt kahes viimases suuremas lõigus peituva moraali pärast ja edaspidi ma teile oma rahakoti sisust pajatada ei kavatse - puhuks kui keegi muretsema hakkas.