Hommikused lehed

On hea lubada, et teeme ära millegi, mis juhtub niikuinii.

Just äsja kuulsin poole kõrvaga telekas jooksvat SDE reklaami, kus lubati hakata väärtustama Eesti tööjõudu, eesmärgiga hoida rahvast riigis. Kesk ja Reform lubavad palka juurde, sotsid tahavad lõpetada tööotsijate massilist väljarännet.
Tegu on eilsete muredega, mis tänaseks on juba lahendunud. Eestlasel pole Eestis enam tasuva töö leidmine probleem ja kiiresti kasvavad palgad on seoses eelmise punktiga reaalsus.
Mis viga sellist asja lubada ja pärast “Tehtud!” öelda.
Kahju ainult, et valimised eelmisel aastal ei toimunud, siis ei olnud tööjõupuudus meedias veel nii koduseks teemaks muutunud ja sääraste lubaduste andmine poleks nii ajast ja arust tundunud. Hea vähemalt, et yldist suunda tajutakse ja osatakse ennast sättida positsioonile, kust saab pärast sujuvalt positiivsete uuenduste vankri ette astuda ja tähtis nägu pähe teha, nagu oleks ise seda rakendit veetud.
Nende valimiste võitjad on umbes nagu Hitler kolmekymnendate lõpus: võidurõõmus nägu peas ja lubadused töö ja leiva andmisest täidetud, mis sest, et suurest kahekymnendate lõpu majanduskriisist välja tulemine oleks nii ehk teisiti aset leidnud.

P.S. Hitleril oli veel kolmas lubadus, mida ta sellel momendil täitma asus - selleks oli juutidest vabanemine. Lõpuks läks tal kyll kõik aiataha, aga ma vähemalt tean, et ta töötas tõesti raskelt ja ennastunustavalt ka selle lubaduse täitmiseks ja kui Eesti valitsus näitab oma pisut mõistlikuma programmi täitmisel sarnast innukust ylesse, siis meil lihtsalt peab hästi minema.