Hommikused lehed

Paraadist, Savisaarest ja sellest, et sisu peaks ikka tähtsam olema kui välimus.

Eile ja täna jäi mulle kahes blogis silma arvamusavaldus Vabariigi aastapäeva tähistamise kohta. Yks oli Kristjan, kes kurtis selle yle, et sõjaväeparaad Vabaduse väljakul ära jäi, teine oli Kuldar, kellele jäi silma Edgar Savisaare puudumine presidendi vastuvõtult.

Ma olen nende mõlemaga kahtlemata nõus. Kindlasti oleks ilus olnud kui paraad toimunuks ja kui majandusminister vaevunuks riigi tähtpäevayritusest osa võtma, aga kummagi asja juures jäi mind siiski häirima teatav kinnisideelaadne mõte mingi tseremoonia tähtsusest.

Näiteks paraad: see jäeti ära ju kylma ilma tõttu ja ma ei näe põhjust nimetada seda Eesti ja rahvuslike väärtuste maha myymiseks. Oleks ju tore olnud kui sõdurid sellele kylmale vastu oleks pidanud ja selle seismise ning kõndimise ära oleks teinud (ja nad kahtlemata oleks, kui nii oleks otsustatud/kästud), aga öelda, et paraad on koht, kus sõdurid oma mehemeelt ja vastupidavust peavad näitama, on siiski liig. Ekstreemsed teod ekstreemsetel aegadel.

Teine asi, mis mind häirima jäi, oli Edgar Savisaare sõimamine presidendi vastuvõtu vältimise eest. Nii palju, kui mina aru saan, on praegu tegu valimisajaga ja poliitikud yritavad enne valimisi oma potentsiaalsetele valijatele võimalikult head muljet jätta. See on loogiline. Kui hr Savisaar leiab, et ta valijatele avaldab paremat muljet maine temast kui lihtsast inimesest, kes veedab rahvuspyha pigem oma kodutalus, kui yritusel, mis on tema sõnul “sinivereliste vastuvõtt”, siis on see kaalutletud poliitiline samm.

Osa poliitikuid tõttavad rõõmuga vastuvõtule, sest nad näevad võimalust seal särada ja oma valijatele muljet jätta. Savisaar jätab sinna täpselt samadel kaalutlustel minetama.
Olgu, säärane ratsionaalsus haavab mõningaid isamaaliste vaadetega inimesi, kes leiavad, et minister peaks vastuvõtul kohal olema, aga kui ta ainult nende inimeste (kes teda valimistel niikuinii ei toeta) pärast sinna läheks ja seeläbi valimised kaotaks, oleks see ju rumalus. Ometi öeldakse selle sammu pärast nyyd, et minster Savisaar on “idioot”, “pathetic looser” ja mingilaadne antieestlane, isamaareetur. Kaht esimest ei saa tema kohta öelda juba selle pärast, et tegelikult näitab ta tegu otse vastupidist, ja meest, kes Nõukogude ajal julges välja tulla IME (Isemajandav Eesti - vaadake ajalooõpikut, kes ei mäleta) ideega, yhelt vastuvõtult puudmise pärast isamaareeturiks pidada on nagu natuke paljuvõitu.
Siin on jälle sama olukord: isamaalisi ja julgeid tegusid tuleb teha aegadel, kus on nende järgi vajadus. Ajal, kui neid vaja pole, võib mõelda ka endale (reaalne elu!) ja sellele, et kui julgeid tegusid vaja on, siis sa ka säärasel kohal oleks, kus neid teha on võimalik.

Oluline on ikka sisu, mitte kest ja iga hinna eest formaalsuste järgimine. Elu teeb oma muutused ja vahel on mõne tava järgimine - olgu see muidu kui tore tahes, kahjulikum kui kasulikum. Milleks siis seda teha?
Kes viitsib lugeda, siis sarnasel teemal olen ma ka korra varem kirjutanud, kui ma kommenteersin Liisa Pasti yleskutset minna hääletama või vastsel juhul rikkuda valimissedel.
Kes veel rohkem lugeda viitsib, see läheb ja vaatab ka Kristjani ning Kuldari blogisid, et näha mille peale ma yldse sõna võtsin. Ytleks ära ainult, et ma loen neid blogisid muidu positiivse huviga ja praegu toon ma nad välja selle pärast, et peale neisse kahte kommentaari kirjutamist jõudsin ma äratundmsiele teatavas yhisjoones nii nende kui veel paljude muude arvamuste vahel.
Ma tean, et ma lõhun sellega nyyd kogu oma usaldatavuse, aga tegelikult arvan ka mina, et see paraad oleks pidanud toimuma ja hr Saviaar oleks ka kindlasti pidanud vastuvõtule minema, aga mulle ei meeldi reaktsioon, mis eitab elu poolt tingitud loogilisi põhjuseid ja nimetab elule reageerijaid jobudeks või reeturiteks. Kõik. Tänan tähelepanu eest.

P.S. ma tegin täna yhe testi, mis väitis, et ma olen oma loomult hollandlane, kuna olen salliv ja tolerante (ei pane mind erilist uhkust tundma), nii et ma võin olla ka vale isik asja arutama, lihtsalt säärane reageerimine mingite sisult ebaoluliste detailide peale tundub ebapraktiliselt ebaeestlaslik (mida mina, hollandlane, sellest tean).