Hommikused lehed

Eesti Ekspress: väike mõtteheietus lehest, mida ma just lugesin.

Eesti Ekspressi olen lugenud lehe loomisest saadik. Algul ta nii huvitav ei tundunud - kui ehk kosmosemuttide koomiks välja jätta, see on mulle millegipärast väga ammusest ajast meelde jäänud. Eks ma olin siis väike laps ka.
Hiljem hakkasin Ekspressi väga huvitavaks leheks pidama ja Neljapäev seostus mu ajatajus väga konkreetselt Ekspressiga. Siiamaani mõtlen ma sõna “Neljapäev” kuuldes enamasti kohe “Ekspress”.

Omal ajal torkas Ekspress silma uute ja huvitavate lugudega. Käsitleti teemasid, mida teised lehed ei puudutanud - artiklid olid korralikult ja põhjalikult kirjutatud ja huvitavatel teemadel. Ning pea igas lehes oli vähemalt yks pomm: artikkel, milles käsitleti mõnda uut ja skandaalset juhtumit, mis peatselt ka kõik päevalehed täitis.

See tegi Ekspressist mu lemmiklehe, kuigi aja jooksul nad kahjuks oma standardit hoida ei suutnud ja mingil ajal jäi leht soiku: tõelise uudisväärtusega lugusid ei olnud. Kui ka mingeid uudiseid oli, siis enamasti ikka teemadel, mis juba olid aktuaalsed ning põnevust lehes ei olnudki. Vahel leidsin ainult yks-kaks artiklit, mida ma lugeda viitsisin. Tagantjärele arvan, et see äravajumine leidis aset vast kuskil sajandivahetuse paiku.
Praegu tundub, et leht on jälle järje peale hakanud jõudma. Viimase aasta-paari jooksul ma vahepeal tuttavaks saanud igavate artiklite nägemisest tekkivat tydimust enam ei mäleta ning sel aastal olen Ekspressi lugedes mitmel korral yllatunud, kui huvitav see on - pea igal lehekyljel leiab midagi lugemiseks.

Seetõttu tundsin ma otseloomulikult huvi ka Eesti Ekspress Grupi(EEG) aktsiate vastu. Emissioon korraldati ajal, mil ma olin ysna hiljuti Ekspressi väärtuse enda silmis jälle ymber hinnanud - vahepealsest inertsist pidasin ma teda veel ysna hiljuti ikka mahakäinud yrituseks, aga inertsist lugesin seda edasi ning alles ysna hiljuti jõudsin ma otsusele, et see leht on ikkagi väärt ettevõtmine.
See tekitas usaldust ka Ekspressi kui firma ning yhtlasi ka aktsia omamise vastu ja ma jätsin levivad etteheited Ekspressi tele- ja raadiopoole nõrkuse (et mitte öelda puudumise) ning laienemisplaanide ebamäärasuse ja yldisuse kohta tähelepanuta.
Loeb siiski olemasoleva toote kvaliteet ja kui inimesed, kes on võimelised säärast kvaliteeti looma, asja kallal töötavad, usaldan ma neid.
Eeldades, et ka meie naaberriikides (kuhu EEG laieneda kavatseb) loovad struktuure samad inimesed -kõrgema astme juhid- kui Eestis, leiavad nad ilmselt ka seal inimesed, kes on võimelised looma sarnast kvaliteeti kui Eesti Ekspress. Sest tahes tahtmata loeb ettevõtluses juht.
Juhi isik ja tema (personali)valikud kujundavad ettevõttes kõike. Ka seda, millega ta ise otseselt kokku ei puutu. Seda peaks me eestlased hästi teadma, sest meilgi on 90ndatest rohkelt kogemusi sellest, kuidas ylemeremaadest tulid Eestis tegutsevatele ettevõtetele uued tippjuhid, kes oma visioonide ja yliväikse kaasmaalastest meeskonnaga kogu ettevõtted ymber kujundasid ja uuel käigul tööle panid.

Tänast Ekspressi sirvides mõtlesin veel, mis mulle selle lehe juures meeldib. Jõudsin tulmeusele, et mitu asja. Sisuliselt on kõige huvitavamad muidugi autorite nagu Andrei Hvostov artiklid, mis viivad kyllalt hästi kurssi sellega, mis maailmas toimub. Hea on lugeda intelligentseid ja laia silmaringiga inimesi kirjutamas huvitavatel teemadel.
Väga mõnus on kui säärase tõsisema kraami vahele satub lehekylje keeramisel lyhikesi nupukesi maailmas syndinud naljakate uudistega ja ntx FLASH! piltidega.
Naljanurk. Nii kummaline kui see ka ei tundu, pean ma seda siiski lehtede yheks tähtsaimaks osaks. Ekspressi oma on Eesti yks pädevamaid, millele saab järele vaid Eesti Päevaleht oma Andrus Kivirähu jumalajuttude ja hea koomiksivalikuga. Villi Frits SS-õhtulehest on klassika. Naljanurgale mõjuks pagana hästi mõne uue koomiksi juurutamine (soovitavalt Ernie - see klassik teeb nagu Ekspresski peale vahepealset mõõna uut tulemist läbi. Badblocki ära kadumine omal ajal oli hoop).
Ajaloo artiklid - isegi kui tänasest päevast midagi uudisväärtuslikku ei leia, siis ajaloo kohta on ikka midagi välja kaevatud. Arvatavasti ongi see yks põhjus, miks ma Ekspressi viimase ajal nii sisukaks olen hakanud pidama - Olen nendest lugudest mõndagi uut teada saanud, mida ma ka praktiliselt kasutada olen saanud.