Hommikused lehed

KÕUga ajukasvaja?

Siim Nestor kirjutas eilses Ekspressis Eesti Energia KÕU internetist. Ta avaldas oma rahulolematust selle üle, et nüüd on internet tõespoolest igal pool ja tehnika eest põgenejal ei ole enam ka metsas pääsu. Lisaks tundis ta muret ka KÕUga kaasneva võimaliku kiirgusriski pärast.

Küsimus on igati asjakohane. Nestor tõi ise näiteks Inglismaal käiva debati wi-fi ohutuse üle [BBC artikkel]. Mulle meenub sellega seoses kohe üks umbes viis-kuus aastat tagasi ka Ekspressis ilmunud lugu Saksa naisest, kes oli tundlik mobiilikiirguse suhtes. Tema ei talunud neid Saksamaal ülesse pandud kümneid tuhandeid sidemaste. Naine kurtis, kuidas ta kunagi sai puhata Alpides, ent alates ajast, kui parem levi ka sinna jõudis, muutus ta kodumaja betoonkelder ainsaks kohaks, kus ta sai mobiilileviga kaasnevate peavalude käest puhkust.

Inimese aju koosneb närvidest. Närvid töötavad elektriimpulssidega. Elekterit kasutab ka tänapäevane signaalside, ning tihti liigub see läbi õhu. Kui panna kõrvuti kaks juhet ja lasta ühest läbi elektrivool, tekib tänu esimesest juhtmest tekkivale magnetlainele nõrk vool ka teise, paralleelsesse juhtmesse. Kirjeldatud effekti ja inimaju omaduse tõttu selle reageerida tunnevad mõned inimesed ka ilma ülesse vaatamata, kui nad elektrijuhtme alt läbi kõnnivad (Tunnen selliseid inimesi isiklikult).

Sarnane effekt võib kaasneda teistegi õhus levivate lainetega, ka KÕUga (Vähemalt selle Saksa naise puhul kaasnes). Eestis on praegu kolm paralleelset GSM võrku ja loendamatult muid väiksemaid jaamu, mis kõik kasutavad eetrit, et edastada sisuliselt elektrilisi signaale.
Saksamaal ja Šveitsis võitleb sellise “elektrisudu” või kiirgusreostusega Bürgerwelle nimeline kodanikualgatuslik organisatsioon. Nende ka ingliskeelselt lehelt võib huviline leida hulgaliselt teemakohaseid artikleid ja selliste juhtumite kirjeldusi, kus erinevad kiirgused tõsiselt inimeste tervist on kahjustanud. [Nt radaritega töötavatel Iisraeli sõjaväelastel avastatud rohked vähijuhtumid. Ka Eestit katab radarivõrgustik, mille mõned jaamad on otse inimasustuse keskele paigutatud]

Mingisugune mõju inimorganismile on nendel kiirgustel kindlasti. Kas see mõju on piisavalt tugev, et seda ohtlikuks pidada, on iseasi - tervele inimesele ei pruugi need mõjuda, samas kui natuke tundlikum organism reageerib neile kiirgustele juba praegu valulikult. Meie põlvkonna peal katsetatakse sisuliselt inimese pikaajalist kiirgustaluvust sama moodi nagu omal ajal katsetati nt Röntgeni aparaatidega inimeste radiatsioonitaluvust: esialgu tehti pildid nii tugeva kiirgusega kui võimalik ilma inimest koheselt tapmata, alles hiljem hakati täheldama kahjulikke mõjusid ja kiirgusdoose optimeerima.

Side-kiirgustega on sama lugu - keegi lihtsalt ei tea kuidas nad pikapeale mõjuvad. Erinevaid uuringuid teostatakse sagedasti ja mõlemapoolseid tulemusi tuleb üsna võrdselt (kuigi selleni, et nt mobiilid on kahjutud, jõuavad tihtipeale just mobiilifirmade tellitud uuringud), aga ei tasuks unustada sellist lihtsat vanasõna: kus suitsu seal tuld.

Seejuures on tore veel see, et inimene võib nendest ohtudest (või siis pseudoprobleemidest) kui tahes teadlik olla, aga vahet ei ole, sest see kiirgus jõuab igale poole. Mingi mölakas on kuskile kaugele gsm masti ülesse pannud ja kui sa juhtud olema see ülitundlik inimene, siis on halb lugu küll, kui sul betoonist keldrit ei ole.
Huvitav kui palju on neid inimesi, kellel see kiirgus põhjustab aegajalt peavalusid või halba enesetunnet ilma, et see neile otseselt kahtlane tunduks? Kui on ekstreemvariandid, siis peavad olema ka vahepealsed.

Kõige viimane uudis, mis mina teema kohta kuulsin, oli umbes kuu aega tagasi raadiost: öeldi, et soomlased on üle kümne aasta mobiili kasutanud inimesi uurides jõudnud tulemusele, et mobiiltelefonikasutajatel on 50% suurem tõenäosus saada kasvaja sinna ajupoolkerra, kus pool pead nad telefoni hoiavad kui teise. Kahjuks ei oska ma teile selle kohta ühtegi linki anda nii, et te peate mind uskuma jääma (nagu mina raadiot).
Samas: veenvat ülekaalu pole ühelgi poolel, nii et siiamaani pole põhjust progressi peatada ja nagu Siim Nestor ütles, on paljudele siiski hea, kui lõpuks internet rappa ja raba taha jõuab ja mobiili kasutan ma ka ise, nii et mastide vastu mul tegelikult ju põhjust sõna võtta ei ole… tuleb inimkatsejänes edasi olla