Hommikused lehed

Muusikatööstus, piraatlus ja kaaneplaadid

EPL Online vahendusel on täna võimalik lugeda Inglise muusikatööstuses keerutavatest tuultest. Alanud on diskussioon, kuidas mõjutavad kaaneplaadid muusika müüki ja milline on tulevik.
Suuremat kõmu tekitas Prince`i uus kauaoodatud album, mida võis endale hankida vaid ostes Mail on Sunday ajalehte või külastades artisti kontserti. Ja mõlemal juhul jagati seda täiesti tasuta.

Muusikatööstuses jõudsid meedia abil kätte ärevad ajad
Räägitakse ka Eesti praegusest olukorrast, kus Nailboard ja [digi] on peamised lugejatele plaatide jagajad.

Lugedes jõudsin meenutada, millal ma ostsin oma viimase CD niisama. Olen suhteliselt omamoodi maitsega muusikakuulaja ja plaadid mida ma ostan - nt. mõningate muusikalide soundtrackid - pole Eestis just väga levinud. Paljud bändid, keda ma kuulan,  jagavad aga  lugusid niisama internetis. Pealegi eelistan ma videode vaatamist, milleks on täna internetist palju võimalusi. Suurem muusika kuulamine minu jaoks toimub autoga sõites, kus mängib  raadio, mida eelistan plaatidele, kuna sealt võib vahel meelelahutuseks ka head möla tulla.

Nüüd liigun oma seisukohtadega Eesti maastikule. Ostan suhteliselt harva mõne plaadi, kuid samas meeleldib mulle neid kuulata, kui raadio üle viskab. Ei taha ma selle pärast alati poodi joosta. Muusika kuulamiseks on mul iPod ja laptop mille portreplikaatori küljes korralik kõlarite komplekt. Minu jaoks oleks Eestisse vaja poodi, kus ma saaksin osta kvaliteetseid lugusid otse internetist. Aga mida pole, seda pole.

Nt. mulle sobiks täiesti kui ma saaksin osta Laseringi lehelt endale meelepärased lood. Juhul kui soovin ka plaati nende lugudega siis kirjutatakse see mulle peale arve tasumist valmis ja postitakse minu soovitud aadressile.

Kuna inimesed kuulavad aina enam ja enam muusikat klassikalise CD mängija asemel arvutist ja mp3 pleier on pea 100% vahetanud välja vanad cd pleierid, soodustab selliste poodide puudumine tänases Eestis piraatlust. Pole lihtsalt kohta kus saaks suurest valikust endale sobivad lood osta.

Kaaneplaadid on aga paljude Eesti väljaannete poolt absoluutselt unustatud väljund. Tundub, et reklaam ja oma toodete promomine selle läbi on täielik teadmatus. Ühe plaadi maksumus, mida oma materjaliga täita, ei ole kuigi kõrge ja inimesed vaataks kohe, et ohoo mis vidin ja veel tasuta saab.
Siin ei tule muidugi lahendus, kus igal päevalel oleks pidevalt plaat kaasas, kuid nädalalõpu trükil võiks see vabalt olla.
Kartes Eesti popi- ja sülditööstuse kaotusi pole vaja seal ju mainstream popi jagada. Seal võiks  oma lehtede PDF kujul jagada ja muid huvitavaid materjale ja viiteid anda. vahel sekka mõned muusika ja video materjalid.
Korra nädalas poleks see ju paha?