Hommikused lehed

Tervisesari: Sissejuhatus - tervislikud eluviisid

Tervislikud eluviisid on vajalikud selleks, et inimene tunneks ennast terve ja rõõmsana, et ta elaks pikalt ja kvaliteetselt.

Kui inimese söömis- või liikumisharjumused ta kehale ei sobi, nõrgeneb ta tervis ja inimene muutub vastuvõtlikumaks haigustele. Seda võiks põhjendada sellega, et kogu evolutsiooni jooksul on inimene pidanud pingutama, et püsida elus ja ta keha on arenenud arvestades, et inimene on toonuses.

Tänapäeval on füüsiline pingutus eluspüsimiseks tarbetu, aga keha eeldab endiselt toonust. Minu jaoks seletab seda kõige paremini võrdlus mehhaanikaga. Kujutlege, et teete töötava kella põhjal teise, mille detailid on pisut väiksemad, kui originaalil. Mudel on sama, aga hammasrattad ei haaku enam nii hästi ning kella töökindlus kannatab. Täpselt samamoodi kannatab ebasportliku inimese tervis. [Kõige ilmsem on see seos südame puhul - treenimata ehk liiga väike ja nõrk süda toob kaasa kõrgema vererõhu ning südame kiirema vananemise ja sellega kaasnevad haigused]

Liikumisega kehtib põhimõte use it or lose it - vähe liikuv ning ebasportlik inimene kaotab lõpuks selle hea enesetunde, mille talle annab teadmine, et pargis jalutades kõnnib ta vaid sellepärast, et ta tahab kõndida, mitte seetõttu, et ta joosta ei jõua.

Lisaks jääb halbade eluviiside puhul kaotajaks ka välimus.

Vanasti oli elu ise piisavalt raske, et hoida inimest igapäevaste tegevuste kaudu elementaarses toonuses ja spordiga polnud vaja oma pead vaevata. Tänapäeval aga on võimalik elada kiirelt ja mugavalt, toetudes kõigile tehnika poolt pakutavatele võimalustele, ja kontsentreerida treening lühikesele ajale - pikemas plaanis tuleb tulemus sama või isegi parem.
Lühike aeg ei tähenda muidugi, et 3 korda nädalas viis kuni kümme minutit mõne teleturu aparaadiga müttamist päädiks võimsa kaheksaosalise kõhulihase tekkimisega, aga juba 3-4 tundi trenni nädalas annab tuntava tulemuse.

Tänapäevase eluga sobib hästi kui kombineerida kaht treeningut: jõusaali (ärge laske ennast hirmutada professionaalsetel kulturistidel - selliseks te ilma süstla ning tablettideta juba naljalt ei muutu) ning mingit aeroobset treeningut, näiteks jooksmist. Selline treening tagab hästi arenenud lihaskonna ja välimuse ühes heade jõunäitajatega ning tugeva südame ja hea füüsilise vastupidavusega.

Toetudes vaid neile kahele jääb küll eelisarendamata nt koordinatsioonivõime, mida annaksid näiteks pallimängud, aga see ei oma tervise ja välimuse seisukohast erilist tähtsust ning statistiliselt on meeskonnaalad tervisele isegi kahjulikumad, kuna meeskonnamängudes tekkivad kokkupõrked, järsud liigutused ning kukkumised tekitavad palju rohkem vigastusi kui rahulik jooks ning kontrollitud liigutustega jõusaalisport.

Kaks viimast tagavad õigesti harrastades füüsilise võimekuse ning hea välimuse minimaalsete vigastustega.

Mis ei tähenda muidugi, et pallimänge ei peaks mängima, kui need meeltmööda on: on nad ju kõvasti sotsiaalsemad ning tihti ka populaarsemad. Sellest käsitlusest jäävad nad lihtsalt eelpool toodud põhjustel välja