Hommikused lehed

Vangidele tasuta firmadressid ja Erna-kriitika

Vangidele jagati välja uued kenad vormid. Triibulised. Sinine jakk ja sinised püksid mõlemad ühe laia oranzhi triibuga. Ja väikse valge kirjaga “Tallinna vangla”. Et oleks lihtsam vange kontrollida ja neid nt põgenemisel tavainimestest eristada.[ETV24] Uus vorm näeb niivõrd dressi moodi välja, et sellises vormis põgenejat (Harku vanglast hea Nõmme metsa tervisesportlast mängima minna) on teadmatul inimesel lihtne trenni tegevaks vanglaaemtnikuks pidada. Aga mis seal ikka. Kui teada on, et vangid sellised välja näevad, on sellest asjast ilmselt kasu ka.

Mustavalgetriibuline oleks klassika, aga ega vangla pole siis karistusasutus.. Vangid on ka inimesed ja peavad ennast inimesena tundma ja mugavaid dresse kandma, mitte vanglatriipe, muidu nad normaalsesse ühiskonda ju ei integreeru.

Rein Ruutsoo kirjutab Päevalehes Erna-dessandist. Tema mõte on, et Erna asjadest ei saada mujal aru ja me asetame ennast maailmaajaloo mustvalgel taustal ise musta poole peale.

Mingis mõttes õige, aga kui maailmaajalugu meile liiga teeb, siis miks peame me selle ka enda ajalooks võtma? Seekord läks natuke halvasti, Eesti okupeeriti kolm korda jutti ja ükskõik kes, kes mõnele kaardile Eesti eest panustas, kaotas. Kas sellepärast peaks me toonastest sündmustest kindlasti võitjate versiooni rääkima? Isegi kui oma südametunnistus mõnd asja teisti mäletab? Maailmaajalugu pole kunagi eriti Eestisõbralik olnud. Mida räägiks maailmaajalugu Vabadussõjast, kui me selle kaotanud oleksime? Maailmasõdade vahelisel ajal käsitleti Eesti iseseisvust põhiliselt kui midagi, mis “juhtus”.
Kui me laulva revolutsiooni ajal oma iseseisvust tagasi nõudsime arvas samal ajal rulluv maailmaajalugu taas, et me peaks parem vait olema, muidu mine tea kuidas me seda niigi ebastabiilset NSVLi mõjutada võime.. Maailmaajalugu ja ajalugu selle toimumisajal tegutsevatele inimestele on kaks väga erinevat asja. Olgu pealegi - olen nõus - maailmaajaloo jaoks olid natsid pahad ja kui meie võitlesime samal ajal bolshevikega, kes olid natside vaenlased oleme me automaatselt pahade poolel. Saan aru. Aga ärge unustage, et pealtnägijate ajalugu nägi maailma, kus oli kaks valikut - kas sakslased või venelased ja hetkel saada olev info ütles, et venelased olid okupeerinud Eesti - lasknud maha ja küüditanud Siberisse teisitimõtlejad ja rahvuslased ning röövinud eraomandi, samas kui sakslased ajasid nad lihtsalt minema… Auschwitzi polnud selleks ajaks avastatud, Dachaud ja Buchenwaldi samuti mitte…

Tegelikult pole Ruutsoo artiklis midagi hullu. Lugema läksin seda üsna raevunud kommentaaride peale, millest ma enne olin aru saanud, et ta õigustab hävitsupataljonlasi ja peab ernalasi kuritegelikeks natsideks. Ta ei kirjuta küll asjast “rahvusliku”-ajaloo pilguga, vaid vaatleb sündmusi maailmaajaloo nurga pealt (mis on küll pealtnägijate ajaloost kahjuks kaugem), aga selles mõttes on ka temal õigus. Sündmused pole kunagi toimudes mustvalged, aga maailmaajalugu kipub selliseks muutuma. See on kurb fakt, kuigi mitte selline mille vastu midagi teha pole..

Iseasi, kas sellise ajas kauge asja selgitamisel enam mõtet on - võib-olla on targem oma energiat mujale kulutada ja jätta maailmaajaloole see üks kord, sellisel juhul igati mõistlik lugu.