Kaitseväe- ja asendusteenistusest.
30. Jan, 2008 | ivar |Dannar Leitmaa kirjutab juhindudes Juhan Kivirähust, et “Sõjaväes käinud pooldavad lühemat teenistust“. Lisaks oli artiklis juttu asendusteenistusest.
Tõsi, üldlevinud seisukoht ajateenistuse kohta on, et peale kolme esimest kuud ehk “noorteaega” lõppeb intensiivne väljaõpe ära ja algab logelemine. Tunnen inimesi, kes seda omast kogemusest kinnitavad ja paistab, et ka kaitseminister Jaak Aaviksoo on nendega ühte meelt (”Ajateenistuse intensiivsus on selle kestuse jooksul ebaühtlane ning seega oleme ebaefektiivsed“).
Minu kogemus on küllalt vastupidine: nende 11 kuu jooksul, mis ma Üksik-Vahipataljoni märk õlal Männikul mööda saatsin, ma ülearuse vaba aja üle kurta ei saanud. Teenistus on erinevates väeosades erineva intensiivsusega ja intensiivsus sõltubki pigem väljaõppekeskusest kui ajast - siin on asi, mida effektiivsemaks muuta.
Nüüd aga asja juurde. Juhan Kivirähult pärineb seekord üks väga hea tsitaat.
“Olen isiklikult veendunud*, et kui kaitseväkke mittesobivad noormehed kutsutaks asendusteenistusse, suureneks ajateenistuseks kõlblike noormeeste hulk iseenesest”
Sõjaväes teenimise ümber on siiski teatav õrn kangelaslikkuse või mehelikkuse oreool, mingi õrn ja vaevutajutav nüanss, mis näiteks hooldekodudes patsientide täiskustud linade vahetamisel puudub. Praktikas toimiv asendusteenistus tõstaks kindlasti motivatsiooni läbida päris teenistus ning lisaks kaotab riik asendusteenistuse mittekasutamisega kasvõi tasuta tööjõu näol mõndagi.
Orjandus, ütlete? Aga mis on sõjaväeteenistus ise? Seda, et sõdur on olemuselt ori, on sõjaajaloolane John Keegan oma “Sõjakunsti ajaloos” veenvalt tõestanud. Kui meil on muidu demokraatlikus riigis praktilistel põhjustel tähtajaline orjusekohustus sisse seatud, siis on see tõepoolest karjuvalt ebaõiglane, kui osa kodanikke peavad seda täitma ja osa mitte.
Jätame selle parem meeste enda otsutada, kas nad tahavad seda teha relv käes ja vill varba otsas või soovivad nad selle asemel oma aega ühiskondlikult kasuliku tööga täita.
Asendusteenistusega võidaks riik nii tööjõus kui saaks seda integratsiooni, mida sõjavägi kuulujärgi esile pidi kutsuma, ka teenistuseks mittekõlbulikele meestele laiendada. Ühise tööga õpivad inimesed omavahel läbi käima ja arvestades kohtadega, kuhu sotsiaaltöö neid suunab, näevad ilmselt ka maailma mõne nurga alt, millega nad muidu kokku ei puutuks ja õpivad seeläbi kaasinimestesse mõistvamalt suhtuma. Integratsioon missugune - rahvuslik, sotsiaalne jne.
integreerumine:
veel integreerumist:
*I personally belive... Kust see nüüd tuttav ette tuli?;)
Telli siit uute postituste RSS!
4 Responses to “Kaitseväe- ja asendusteenistusest.”
By kristjan on Jan 30, 2008 | Reply
Kas alumisel pildil võib tõesti olla kurikuulus reamees Bankejev? Hästi paned Ivar, hästi paned pildimaterjaliga.
By Xipe Totec on Jan 30, 2008 | Reply
Hea silm sul!
Kuigi eks me Taibul ole ka küllalt meeldejääv nägu.
By Jüri Saar on Feb 1, 2008 | Reply
Mis alust on arvata, et laiapõhjaline sundteenistus on enamusele eestlastest üldse aksepteeritav? Kui praeguse 20% asemel peaks teenistuse läbima 80% või isegi 100%, siis sellise pulli läbi teinud erakonnale järgmistel valimistel edu ei ennusta.
Ühtlasi oleks üpris keeruline laiaulatusliku sundteenistust kehtestada ilma, et see laieneks naistele või see teema väga teravalt päevakorda tõuseks.
Jutud asendusteenistusest kui “tasuta” tööjõust või mingist “tööjõu võidust” ei ole tõsiselt võetavad. Asendusteenistusest saadava “töökogemusega” pole aga peaaegu kellelgi midagi teha, kellel on plaanis omandada kõrgharidus. Küll läheb aga kaduma õpinguteks kulutatav aeg. Ma loodan, et ei pea viitama uurimustele, kust tuleb välja, et sundteenistuse läbinud inimeste palk on keksmiselt 5-7% madalam nende omast, kes sundteenistusest pääsesid.
Eestil seisavad ees tõsised demograafilised probleemid ja meie piiratud inimressursi raiskamine ei aita kohe kuidagi lähemale teadmuspõhisele majandusele.
See, et inimesel kästakse vägivalla ähvardusega midagi teha ei tähenda veel, et see tasuta oleks. Alternatiivkulu ei kao kuskile.
By ivar on Feb 1, 2008 | Reply
Miks ei peaks laiapõhjane sundteenistus umbes sama populaarne olema kui praegune tugeva vähemuse teenistuses käimine? Need, kes teenistusse veel läinud ei ole, valimisi ei mõjuta - enne arstliku komisjoni otsuse saamist on kõigil võrdsed võimalused ja kes teenistust kardavad, kardavad seda ka praegu (pealegi ei ole nad suures osas siis valimisõiguslikud). Peale teenistust inimesed enamasti teenistuse vastu ei ole (Statistikat pole toetuseks võtta, aga rohketest kommentaaridest jääb selline mulje) - ei usu, et keegi peale teenistust erakonnale “kätte maksta” tahaks. Praegu on ju ajateenistus ka (vähemalt idee poolest) 100% meestest ja need, kes seda läbima ei pea suhtuvad sellesse enamasti kui “vedamisse”.
Naiste teema päevakorda kerkimist näen ette küll ja ei pea seda üldse halvaks kui see kerkib.
Tööjõu võidu argumendi osas olen sinuga tegelikult nõus. Ma ei usu, et see oleks riigile tulusam kui vabalt oma asju ajavate inimeste tegevus. Ma näen laiapõhise teenistuse probleeme ja vastuargumente ja tööjõuküsimus oli pigem näide sellest, et see ei too endaga igas mõttes kaotust kaasa. Asendusteenistus oleks siiski eelkõige ajateenistuse asendus ja ajateenistus oleks see, mille enamik läbib.
Küsimus sellest, kas ajateenistus ja totaalkaitse kontseptsioon on vajalik ja õige, on teine teema (mida võib ja tuleb arutada). Praegu võtsin ma eelduseks, et nad on ja sellest tulenevalt pean ma vajalikuks ka üldist ajateenistust või selle alternatiivina asendusteenistust.
Lihtsalt ideetasandil toimiks ka mõte, et kõik keskkooli lõpetanud läbiksid kuni aastase riigiteenistuse: kas sõjaväes, asendusteenistuses või mingis muus vormis. (Integreerituna kasvõi haridussüsteemi - õpid sõjaväes juhiks, saad koolis selle eest ainepunkte).
See, ma saan aru, ei ole reaalsuses mitmel põhjusel teostatav (ei hakka põhjuseid lahti kirjutama, sa näed neid ilmselt isegi) ja on pigem mingi 19/20 saj rahvusromantilises stiilis unelm, aga mida ma üritan praegu teha on sobitada vajadust ajateenistuse järele (nagu ma ütlesin: selles väites vaikimisi eelduseks võetud, aga selle üle võib arutleda) üldise õiglusega: milleks eristada; milleks röövida ühtedelt vabadus ja teistelt mitte. Sellist vahtegemist ei tohiks riigi poolt olla. (Ajateenistus on vajalik, aga praegu võib seda vaadelda ka kui karistust hea tervise ja aususe eest (ei osta arstilt vabastust) - pole õige).
P.S. Mis puutub sellesse palgauuringusse, millest sa rääkisid, siis ma oleksin rõõmus kui sa sellele viitaksid, see huvitab mind.