Hommikused lehed

Üks vana kõne Vabariigi Presidendilt

Google`i kaudu võib kõiksugu ammuunustatud materjalidele koperdada. Näiteks Vabariigi Presidendi kõnele näituse “KGB & STASI - totaalse võimu tööriistad” avamisel Rahvusraamatukogus 3. aprillil 2001.

Alguspöördumine:

Proua Liiduvolinik, härra Saksa Liitvabariigi suursaadik, kallid kaasmaalased ja külalised!

Miks seal siis Vene suursaadikut polnud küll? Selle peale kutsuks mingid tegelased mind kindlasti fashistiks*, aga pean seda päris naljakaks, kuidas sakslased on iga kord, kui nende mustades tegemistes soritakse, kohal nagu viis kopikat, aga venelasi pole kunagi näha, kuigi võiks. Tasakaalu mõttes. Tavaline, harjumuspärane, aga vahel kui jälle silma jääb, siis ikka naljakas.
Eestikeelne tekst pandi Interneti ülesse järgmisel päeval, saksakeelse tõlke ettevalmistamine võttis veel ühe päeva.

Aga sellega seoses tahan ma millegi üle kobiseda ka. Nimelt selle üle, miks ei ole kunagi presidendi kõnedest helifaile saada. Ma tean, et ma olen selle teema üle ennegi kobisenud ja ka varem USA presidendi kodulehte näiteks toonud (Kus peale iga avalikku esinemist nii tekst, heli- kui ka videofail ülesse riputatakse), aga senimaani pole Presidendi kantselei mulle riigipea kõnede kuulamist lihtsaks teha tahtnud. Jube tüütu on peale mõnda rahvuspüha kuskilt delfist heli ja pilti otsida, kui teksti lugeda ei viitsi (või ei soovi).

*kuna see sõna tekitab viimasel ajal palju segadust, siis vene keelt mittemõistvatele lugejatele selgituseks: fashist tähendab vene keeles umbes sama kui eesti keeles sõna pede.