Kirjandieksamil kohtuvad Lukas ja Rambo: Lõpukirjand 2008, ülevaade.

27. Apr, 2008 | ivar |

Vastavalt heale tavale käisin eile riigieksamikirjandit kirjutamas. Seekord registreerisin ennast rumala peaga Tartusse ja pidin seda seetõttu Tamme gümnaasiumis tegema.

Kool oli päris kena: koridoriseintele olid välja pandud laste linool-lõiked, millest mõned mulle päris meeldisid. Asja huvitavamaks tegemiseks oli sealsamas ka kutsevalikustend, millel umbes neljast artiklist 2 olid Kaitseväe värbamismaterjalid, ja kooli politoloogia ringi(!) stend, mille umbes kümmekonnast materjalist umbes kümmekond olid Kaitseväe värbamis- või tutvustusmaterjalid. Olen võimeka Kaitseväe poolt ja ma ei pea seda sugugi halvaks karjäärivalikuks, aga kasvõi erapooletuse mulje jätmiseks võiks stendile ka mõned muud tekstid riputada. Vähemalt politoloogiaringi omalegi.

Eksamit tehti kahes osas: aulas kirjutasid koolilõpetajad (klassikaline seltskond: närviline õhkkond ja piduriided) ning spordisaalis ajasid oma asja (palju vabamas vormis) varemlõpetanud. Huvitav oli see, et varemlõpetanute kirjandikirjutamist koordineeris direktor (sellise kirjaga silt oli rinnas) samal ajal kui oma kooli õpilastega majandas õppealajuhataja (silti ei olnud, aga oli luust ja lihast läbi lõikav hääletämber, mis eksimist ei lubanud) - mina oleksin loogiliseks pidanud vastupidist rollide jagamist.

Esimest korda kuulsin ma teemasid raadiost: Tallinnas treivad varemlõpetanud oma kirjandeid tavaliselt Tehnikaülikoolis, kus seda nalja ei tehta ja ka oma koolilõpetamisest puudub vastav mälestus. Mõnus oli. Seda enam, et enne ja peale teemade ettelugemist lasti raadiost kerget rocki. Kahju ainult, et muusika kirjutamise ajaks vait pandi - tõmbas atmosfääri kõvasti maha.

pliiats

Teemaks valisin seitsmenda “Olla nagu kõik või jääda iseendaks?” (tõenäoliselt olin ma ainuke, kes seda tegi) ja kasutasin seal ära John Rambo tsitaadi “You can live for nothing or die for something!“, mida Kristjan mul pruukida soovitas.
Kui te nüüd selle peale natuke mõtlete, on Rambo elusaatus küllalt traagiline ja kirjutamismaterjali leiab sealt küll. Enne kirjandi kirjutamist üritasin ma ka romaani “First Blood” läbi lugeda, et ennast ka filmide alusmaterjaliga kurssi viia, aga kui Estrit uskuda, siis on see meie vabariigis ainult vene keeles kättesaadav. Imelik.

Teemad olid aga sel aasta head. Kõigi jaoks tuli juba esimest korda peale vaadates mõni lahenduskäik pähe. Viimane, ajakirjandusteema, oli vast kõige raskem mõne vähegi originaalsema lahenduse kirjutamiseks.

Ülejäänud teemad on siin:

1. Võrdsete võimaluste Eesti
2. Mis viib elu edasi – kultuur või kapital?
3. Virtuaalsed inimsuhted
4. Tänapäeva maailma hirmud
5. Sport tähendab võitude hinda ja kaotuse kibedust
6. „Eesti suurim turvalisusrisk on harimatus.” (Jaak Jõerüüt)
7. Olla nagu kõik või jääda iseendaks?
Kirjuta arutlev kirjand, milles analüüsid inimese iseendaks jäämisega seotud probleeme. Arutle, kas ühiskond ning kaaskodanikud on piisavalt tolerantsed, et arvestada erinevate inimeste tõekspidamistega, too selle kohta elust või kirjandusest näiteid. Kirjuta ka sellest, milliseid raskusi tuleb inimesel iseendaks jäädes mõnikord ületada. Võid valida ka mõne muu teematõlgenduse.
8.Kunst avab tee maailma mõistmisele
Kirjuta arutlev kirjand, milles käsitled kunsti (kirjanduse ja/või kujutava kunsti ja/või muusika ja/või teatri vms) üht põhilist eesmärki: püüdu kujutada ning mõtestada inimest ja teda ümbritsevat maailma. Arutle ning too näiteid, kuidas kunst mõjutab inimest, muudab tema arusaama maailmast, aitab seda paremini mõista. Võid valida ka mõne muu teematõlgenduse.
9.„Sõjalt ei saa oodata mingeid hüvesid.” (Vergilius)
Kirjuta arutlev kirjand, milles analüüsid, kuivõrd on võimalik sõdade abil lahendada riikide- ja rahvastevahelisi probleeme. Too selle kohta näiteid ajaloost ja/või tänapäevast ja/või kirjandusest. Arutle ka selle üle, kas ja kuidas oleks võimalik vastuolusid rahumeelselt lahendada. Võid valida ka mõne muu teematõlgenduse.
10. Ajakirjandus peab ühiskonda parandama
Kirjuta arutlev kirjand, milles käsitled ajakirjanduse üht põhilist ülesannet: muuta ühiskond inimestele elamisväärsemaks. Arutle ning too näiteid selle kohta, kas ja kuidas on Eesti ajakirjandus aidanud kaasa ühiskonna arengule, selle paremaks muutmisele. Võid valida ka mõne muu teematõlgenduse.

Sel aastal kattusid ka mõned eesti- ja venekeelse kirjandi teemad - täpsemalt teemad 7 kuni 10. Millegipärast peeti nende puhul vajalikuks ka lahti seletada, millest kirjutada tuleb. Kas nad arvavad, et muidu ei hakka neil tädidel, kes kirjandeid loevad, piisavalt igav, kui kõik kirjutajad teemasid ühtmoodi ei tõlgenda?

P.S. See Tõnis Lukase väide, et eksamikirjand on omaette kirjandusžanr, tõi küll muige suule. Kohe tulid meelde mõned emakeele-õppejõudude mürgisevõitu kommentaarid, kes põhimõtteliselt sama väidavad, aga sugugi mitte nii positiivse tooniga.

P.P.S. Ootuspäraselt on kirjand populaarne teema, mida on arutatud ka näiteks neis kohtades:
http://haecirithiel.blogspot.com

http://krissu.wordpress.com

http://tundmatuhaldjaimelineelufilosoofia.blogspot.com

http://morgul1488.wordpress.com

http://hundiorg.wordpress.com

http://ekstaole.wordpress.com (toppis terve kirjandi võrku ülesse. mitte et ma seda lugeda oleks viitsinud. õhtupoole võib-olla)

Kui see postitus sind huvitas, siis võiksid kaaluda ka selle blogi RSS voo tellimist.

  1. 13 Responses to “Kirjandieksamil kohtuvad Lukas ja Rambo: Lõpukirjand 2008, ülevaade.”

  2. By morgul1488 on Apr 27, 2008 | Reply

    Hehe, ma kirjutasin eelmisel aastal James Bondi tsitaate kirjandisse. 80 punkti tuli ära :D

  3. By ivar on Apr 27, 2008 | Reply

    Bond on hea. Ägedamatest nimedest olen varem viidanud ka Harry Potterile, ehki ma seda tegelikult lugenud ei ole.

  4. By kristjan on Apr 27, 2008 | Reply

    Niinii ma juba kartsin, et sa ei jätkagi sellel aastal vana traditsiooni käia korduvalt kirjandeid “parandamas”. Aga sa ikka said hakkama :)

    Ja kohustuslik tsitaat nagu ma nägin sa ikka sisse. Nüüd peab siis hakkama ideid koguma järgmiseks aastaks või mis.

  5. By ivar on Apr 27, 2008 | Reply

    jajah. nihu läks ainult teksti kopeerimine. oma-arust filmisin küll kõik ära, aga pärast pold ikka midagi kaameras, mida kasutada oleks kõlvanud.

    Mul vilksas järgmisele aastale mõeldes peast läbi ka eksamikorralduslike punktide testimine: ehk mis nad teevad ntx rohelise pastakaga kirjutatud töö peale või kui kirjutada keskaja kroonikate stiilis kõik tähtsamad sõnad punasega. Gooti kirja kasutamine oleks huvitav.. (no neil on seal ju punktid halvast käekirjast ja sellest, et tohib ainult musta või sinist värvi kasutada)

    Jänese vaatenurgast kirjutamine tundub samuti küllalt ahvatleva variandina.

  6. By kristjan on Apr 27, 2008 | Reply

    Jänese vaatenurk võiks tõesti lõbus olla. Aga gooti jaoks kuidas sul kannatust jätkub? See nõuab palju harjutamist. Ruunides saaks vast kiiremini asja aetud.

  7. By ivar on Apr 27, 2008 | Reply

    Ruunid on ka huvitav lahendus. Võib-olla hakkavad ainult bürokraatlikult nussima, et pole eesti tähestik, samas kui gooti kiri on sisuliselt ladina tähestik, nii et kõik on JOKK. Korralik, kalligraafiline gooti kiri näeb hea välja, on õige tähestikuga ja garanteeritult loetamatu.

  8. By morgul1488 on Apr 28, 2008 | Reply

    ee…rohelise pastakaga kirjutatud kirjandit nad ei hinda. Samamoodi ei hinnata ka kirjandeid, kuhu on nurka näiteks lilleke joonistatud või on üldse mingid ettenähtud eeskirjadest hälbivad asjad.
    Seda põhjusel, et hindaja võib olla kirjutaja tuttav ja kirjandi märgistamine (välistamaks kokkuleppeid ja sahkerdamist) on seetõttu keelatud.
    :D

  9. By kristjan on Apr 28, 2008 | Reply

    Head põhjendused sul gooti valiukuks küll. Ja ma teen sulle ausalt kasti õlle välja (rock näiteks) kui sa suudad midagi sisukat selliselt luua. Ainult sa pead mulle kuradi moodi sa seda mulle tõestad tuleb veel kokku leppida.

  10. By ivar on Apr 29, 2008 | Reply

    Morgul: see on siis praktikas järgi uuritud? kui ma tuttava kontrollijaga kokkuleppeks mingeid salamärke tahaks leida, siis see, et rohelist pastakat kasutada ei või või otseselt suurelt oma nime kirjutada ei tohi, nüüd küll tagasi ei hoiaks. Midagi ikka mõtleb välja. käekiri vms.
    Kristjan: Gooti kirja eest kast õlut? Seda tasub kaaluda küll. Pean siis ennast mõnele palograafiakursusele kirja panema:)

  11. By morgul1488 on Apr 30, 2008 | Reply

    Ma arvan, et need reeglid on sellised seetõttu, et mingi nipiga peab ju seda sobitegemise võimalust vähendama. Päris lolliks siiski minna ei saa - ei saa ju öelda, et nüüd kirjutad sa sellise käekirjaga ja kõik. Aga nad saavad nõuda kindla värviga kirjutamist ning seda, et eksamitöö ei oleks kaunistatud mingite lillekeste ja lehmadega.

    On küll praktikas järele proovitud, punase pastakaga kirjutamise eest sai mu tuttav eksami hindeks “ei arvestatud, sest töö oli märgistatud”
    Lillekeste kohta ei oska öelda, ei ole ise katsetanud, ega pole ka kuulnud kellegi teise proovimisest, aga seda reeglit seletavad õpetajad õpilastele kõigi gümnaasiumis käidud aastate vältel, seega … ma arvan, et see ka kehtib.

  12. By ivar on Apr 30, 2008 | Reply

    Mnjah. Kui on järele proovitud, siis on järele proovitud. Üks asi vähem, mida ise proovida tuleb.

    aga selle käekirja kohapealt: neil on ju mingi standardkäekiri, mida nad esimesest klassist õpetama hakkavad ja hindavad (mõned aastad tagasi veel muudeti seda). Idee poolest võib seda ka kirjandis vaadata:). Vähemalt mõnedel reaalainetel on küll nii (Neil on mingi spretisaalne tehniline shrift, mida kõikidel joonistel kasutada tuleb, kui teed mingi eksami ajal joonise teise käkeirjaga - keeravad kohe ära. Vähemalt sidemehed on sellist asja kurtnud…)

  13. By morgul1488 on May 13, 2008 | Reply

    Okei, nüüd mitu nädalat hiljem kirjutan siis enda arvamuse lõpuks :D Igatahes, seda standardkäekirja õpetatakse küll, aga lõpuks kujuneb inimesel ju ikkagi välja enda stiil. Seda stiili võiks küll äärmiselt karmide reeglitega piirata üritada (et siis erinevatel inimestel oleks maksimaalselt sarnane kirjapilt siiski), kuid mingid erinevused jäävad ikkagi. Pluss nii karm reeglistik tõmbaks arvatavasti paljude kirjandi hinded alla või kukutaks nad lihtsalt läbi, sest mõni pole suuteline isegi loetavalt kirjutama, rääkimata siis teistega samamoodi.
    Ja noh. Ma arvan, et sel põhjusel on kirjandil lihtsalt nõue, et eksaminandi käekiri peab olema loetav.

  14. By ivar on May 19, 2008 | Reply

    Nojah, ma teoretiseerisin ka lihtsalt. Tegelikult on see eksamikorraldus igati loogiline - kutsub ainult ülesse seda praktikas testima.

    P.S. Ma ootasin ka soliidsuse mõttes siis ühe nädalakese enne kui vastasin:)

Post a Comment