Hommikused lehed

Mida pakud sina ootamatult külla tulnud venelasele?

Toivo imeliku nimega blogist leidsin lingi.

Alo Lõhmus kirjutab Postimehes:

Millist infot pakkuda ootamatult külla tulnud venelasele? Eesti ühiskond on selle küsimuse kallal pead murdnud juba aastapäevade jagu. Me usume, et mullu aprillis külastasid noored venelased massiliselt Tallinna kesklinna poode ja asutusi just seetõttu, et nad kannatasid infonälja all või siis olid saanud infomürgituse roiskunud, vaenuliku teabe ohjeldamatust tarvitamisest.

Edasi arvab ta, et ETV2 projekt tuleks siiski uuesti ülesse soojendada, aga teha see vormilt eestikeelseks, et meie venelasi mitte isoleerida, ja sisult üldkriitiliseks (ehk kriitiliseks ka valitsuse vastu), et venelastes siiski huvi äratada.

Eesti valitsuse vastu suunatud kriitikat otsiv venelane nüüd vaevalt selle saamiseks eesti keele õppimise vaevaks võtab. Sellist kriitikat leiab nii vene kanalitelt kui Eestis ilmuvatest võõrkeelsetest ajalehtedest. Lõhmus käib välja mõtte, et tuleks teha kanal, mis ei ole mitte propagandakanal, vaid objektiivne ja kirglik ajakirjandusväljaanne, mis on juba loomu poolest kriitiline ja kahtlustav kõigi autoriteetite, sh Eesti riigivõimu suhtes. Kas meie meediakanalid ei ürita praegugi midagi sellist olla? Kui nüüd selle jaoks lihtsalt kogenud ajakirjanike asemele need tõusvad tähed võtta, kellest hr Lõhmus räägib, saavutame me lihtsalt sama jama, aga kehvema kvaliteediga. ETV2 point pidi olema, nagu ma kunagi aru sain, et Eesti versioon uudistest vene uudistajatele arusaadav oleks, et neid eestlastega enam-vähem ühte inforuumi tõmmata, mitte toota uusi versioone uudistest ja uusi inforuume. Juhul kui praegune ETV oleks pelgalt valitsuse propagandaruupor, siis mil moel tagataks teise ETV neutraalsus ja mis eesmärk jääks siis vanale, kallutatud ETVle? Kas eestlaste üleminekut uuele kanalile hakataks kuidagi takistama?

Üks asi millega Lõhmus täppi pani (peale avalõigu lugema tõmbava sõnastuse) oli mõte eestikeelsusest. Juhul, kui on olemas soov vene kohalikku vähemust vähegi meie ühiskonda sulandada, tuleks nad kuidagi eestikeelsemaks muuta. Kui keelega ka alati meel kaasa ei tule, siis ilma keeleta ei tule see meel kohe kindlasti. Selles mõttes on iga üritus, millega venekeelse lugeja/vaataja eestikeelset meediat tarvitama saab, tervitatav.